1872-1874 - Wilhelm Petersen kogub liblikaid Kiideva ümbrusest.
1907 - H. Loudon ja S. A. Buturlin teevad kevadel linnuvaatlusi Puise rannikutel ja Tauksi saarel.
1928; 1931; 1933-1936 - Eerik Sits (Kumari) teeb ornitoloogilisi vaatluseid Matsalu lahel, s. h. Puises.
1932 - Albert Üksip teeb hulgaliselt floristilisi tähelepanekuid oma retkedel Puise poolsaarel ja Tauksi saarel. Tema artikkel "Puise ümbruse taimestikust" on kättesaadav sellel koduleheküljel.
1932-1940 - tegutseb hüdroloogiline vaatluspunkt Puises, tehakse jäävaatlusi.
1939 - Tuuru ja Kalaküla ümbruses kogub mardikalisi amatöörkoleopteroloog Johannes Miländer. Osa materjalist on säilinud Zooloogia ja Botaanika Instituudi kogus.
1956; 1958 - lindude sügisrände vaatlused Lindude Rände Uurimise Balti Komisjoni eestvõttel. Üks kõiki Baltimaid hõlmava võrgu vaatluspunkte on Puise neem. 1958 ka peatuvate ja läbirändavate veelindude loendused kevadel.
1958 - luuakse Matsalu Riilklik Looduskaitseala, alguse saavad põhjalikud uurimistööd kogu Matsalu lahe ümbruse looduse kohta. Nii on alates 1958 aastast pidevalt jälgitud muutusi meresaarte haudelinnustikus, on tehtud fenoloogilisi ja meteoroloogilisi vaatluseid Puises.
1962 - Sven Onno alustab kalakajaka vanalindude massilist püüki ja rõngastamist Puise ranniku laidudel. Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadlased jätkavad kalakajaka populatsiooniökoloogia-alaseid uuringudid tänaseni.
Tartu Ülikooli üliõpilaste zooloogiaring korraldab kompleksekspeditsiooni Tauksi saarele.
1972-1975 - Rõngastusoperatsiooni "Baltika" osana töötab Puise neemel mõrdpüünis sügisrändel olevate värvuliste püügiks.
1977-1980 - Zooloogia ja Botaanika Instituudi ornitoloogid teevad linnustiku kvantitatiivseid loendusi ranna-aladel ja meresaartel. Kuulo Kalamehe ja Mall Vaasma eestvõttel uuritakse põhjalikult kogu Matsalu märgala suurseeni.
1977-1982 - Eesti linnuatlase välitööd.
1980 - kaardistatakse kogu Puise poolsaare ja lähedaste saarte taimkate. Valmib põhjalik ülevaade Matsalu Riikliku Looduskaitseala taimekoosluste kohta.